Keila lipp võeti kasutusele pärast Keilale linnaõiguse andmist 1938. aastal, kuid Nõukogude korra ajal lipu kasutamine katkes. Peale Eesti taasiseseisvumist võeti lipp 24. juulil 1992 uuesti kasutusele.
19.septembril 1938 arutas Keila Linnavolikogu „Linnawapi kavandite ja lipuwävide kindlaks määramise“ teemat.
Väljavõtteid koosoleku protokollist:
Koosolekut juhatas Johann Tähe. Tähe teatas, et „Linnade Liidult on saabunud kolm Keila linnawapi ja – ja üks Keila linnalipu kawand“ . … „Linnalipp on kollane, keskel horisontaalis üle lipu sinine joon. … Linnawolikogu leidis, et esitatud wapi kavand, kui ka lipu wärwid ei mitte vastuvõetavad Keila linnale, sest Keila linnal ei ole midagi ühist rukkilille ja õunapuuga, samuti pole sobiw lipuwärviks kollane.
Linnavolinik Arnold Väli teeb ettepaneku: wõtta Keila linnawapiks K.L. Keila Malewkonna vapi embleem, ärajättes sellelt sõjaväelised tunnused ja lipuvärviks sinine, keskel horisontaalis üle lipu walge joon. ….
Linnalipu värviks soovitakse wõtta sinine, rahu sümbolina, mida läbistaks walge joon õigluse ja puhtuse sümbolina.
Harju Maavanem leidis Siseministeeriumi Omavalitsuste Talituse kaudu Härra Vabariigi Presidendile kinnitamiseks 6.oktoobril 1938 saadetud teates, et Keila linnavolikogult vastuvõetud lipu ja vapi kavand on sobiv.
Keila linna lipp koosneb kahest sinisest ja ühest valgest laiust, kusjuures valge laid asetseb horisontaalselt siniste laidude vahel. Siniste laidude laius on 3/7 ja valge laiu laius 1/7 linnalipu laiusest. Linnalipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 1050×1650 mm.
Täna kehtiv Keila linna põhimäärus lipust:
§ 3. Keila linna lipp ja vapp
(1) Linna lipul on sinisel väljal valge poom, laiusega 1/7 linnalipu laiusest. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 105x 165cm. Linna lipu kujutis on määratud põhimääruse lisas.
[RT IV, 07.12.2016, 4 – jõust. 10.12.2016]
(2) Keila linna vapp on kuldsel kilbil sinine rukkililleõis. Vapi etalonkujutis on määratud põhimääruse lisas.
[RT IV, 07.12.2016, 4 – jõust. 10.12.2016]
(3) Linna lipu kujutist kasutatakse ainult värvilisena. Keila linna vappi kasutatakse kooskõlas põhimääruse ning linnavalitsuse poolt kinnitatud Keila linna sümboolika kasutusjuhendiga.
[RT IV, 07.12.2016, 4 – jõust. 10.12.2016]
(4) Kasutamiskõlbmatuks muutunud linna lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.
(5) Linna lipu üht originaali ja linna vapi etaloni hoitakse ning säilitatakse linnavalitsuse haldushoones.
(6) Keila linnapea ametisümbol on Keila linnapea ametiraha (edaspidi ametiraha), mis koosneb hõbedast valmistatud ketist ja Keila linna vapist. Ametiraha keti detailid on vaheldumisi stiliseeritud rukkilille ja ratasristi motiivid ning eraldiasetsevad tähed, mis moodustavad sõna «Keila» ja kolm männipuu kujutist. Keskmise puu juurte vahele on kinnitatud Keila linna vapp. Vapikilp on kullatud ning ratasristide südamikud ja rukkilill vapikilbil on kaetud sinise emailiga.
(7) Linna logo on linna vapp koos sõna „KEILA“ kujutisega. Linna logo kasutatakse kooskõlas põhimääruse ning linnavalitsuse poolt kinnitatud Keila linna sümboolika kasutusjuhendiga.
[RT IV, 07.12.2016, 4 – jõust. 10.12.2016]
§ 4. Linna lipu kasutamise kord
(1) Heisatav ja väljapandav linnalipp peab vastama käesoleva põhimääruse § 3 lõikes 1 toodud kirjeldusele ning olema terve ja puhas. Linnalippu kasutatakse kooskõlas Eesti lipu kasutamise hea tavaga
(2) Linna lipp heisatakse:
1) alaliselt ning pimedal ajal valgustatuna linnavalitsuse hoonel ja Keila Kultuurikeskuse ees asuval lipuväljakul kõrvuti Eesti riigilipuga.
[RT IV, 03.05.2018, 89 – jõust. 06.05.2018]
2) ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel.
(3) Linnavalitsus võib anda korralduse heisata linna lipp mõne muu sündmuse puhul.
(4) Igaühel on õigus heisata ja kasutada linna lippu järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava. Lippu kasutatakse Keila linna pidupäevadel ja tähtsündmustel. Linna elanikel on õigus heisata linna lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Linnas tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata linna lipp ka oma ürituste ja tähtpäevade puhul. Linna lipu alalise heiskamise otsustab linnavalitsus.
[RT IV, 07.12.2016, 4 – jõust. 10.12.2016]
(5) Linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti.
(6) Kui linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, linna lipp vasakul. Kui linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, Euroopa Liidu lipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade, linnade ja valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul Euroopa Liidu lipp, välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, seejärel linnade ja valdade lipud linnade ja valdade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi ja seejärel linna lipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele.
(7) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
(8) Linna lippu laualipuna kasutatakse volikogu ja linnavalitsuse istungitel.
(9) Loa müügi eesmärgil linna lipu kujutise ja vapi kujutise kasutamiseks annab igakordselt linnavalitsus. Linna lipu kujutise ja vapi kujutisega esemete jaemüügitulust kantakse 20% linna eelarvesse. Linnavalitsusel on õigus kaalutlusõiguse alusel loobuda linna sümboolika kasutamise tasust.
[RT IV, 07.12.2016, 4 – jõust. 10.12.2016]
(10) Linnavalitsus võib anda loa linnalipu värvikombinatsiooni kasutamiseks ettevõtete või asutuste kirjablankettidel, reklaamplakatitel jne lepingu alusel.
(11) Linna lippu võib vimpli kujul kasutada pidustustel, miitingutel ja demonstratsioonidel. Lippu võidakse kasutada kultuuri-, spordi- ja muude delegatsioonide ees ava- ja lõputseremooniatel rahvusvahelistel, vabariiklikel, maakondlikel ja omavalitsuste vahelistel üritustel.
[RT IV, 07.12.2016, 4 – jõust. 10.12.2016]
(12) Linna lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet linnavalitsus.
(13) Linna lipp on linna ametlik kingitus, mille annetamise otsustab linnavalitsus.
[RT IV, 07.12.2016, 4 – jõust. 10.12.2016]